Kööper

"Kööper" ön üđer Spreekwiisen

Sölring  Öömrang  Fering  Halunder  Halifreesk  Mooring  Wiringhiirder  Karhiirder  Gooshiirder

Söl'ring

Eegenskapen
[Ar] 3d10 4s1 29 Cu Periodensüsteem . . . . Klike üüb son letjen blook för en ööder element
Algemian
Nööm, Symbool, Numer	Kööber, Cu, 29
Seerie	Auergungsmetal
Skööl, Periode, Blook	11, 4, d
Klöör, Skak	leechtbrün
CAS-Numer	7440-50-8
Uundial	0,01 %
Atomaar
Atoommase	63,546 u
Atoomraadius (bereegent)	135 (145) pm
Kovalent-Raadius	132 pm
Van der Waals-Raadius	140 pm
Elektroonen	[Ar] 3d10 4s1
Energii	4,65 eV
1. Ionisiarang	745,5 kJ/mol
2. Ionisiarang	1957,9 kJ/mol
Füsikaalisk
Tustant	fest
Kristal	kuubisk
Sachthaid	8,92 g/cm3 (20 °C)
Hardhaid	3,0
Magnetismus	diamagneetisk ($\chi _{m}$ = −9,6 · 10−6)
Smoltponkt	1357,77 K (1084,62 °C)
Köögponkt	3200 K (2927 °C)
Molaar Rüm	7,11 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk	300 kJ/mol
Smoltwaremk	13,1 kJ/mol
Faard faan a tuun	3570 m/s
Waremk	385 J/(kg · K)
Elektrisk struumfeerang	59,1 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang	400 W/(m · K)
Mechaanisk
E-Moduul	100…130 GPa
Poisson-taal	0,34…0,35
Cheemisk
Oksidatsionstustant	1, 2
Oksiiden	Cu2O, CuO
Normoolpotentiaal	0,340 V (Cu2+ + 2 e− → Cu)
Elektronegatiwiteet	1,9 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt 61Cu {syn.} 3,333 h ε 2,237 61Ni 62Cu {syn.} 9,74 min ε 3,948 62Ni 63Cu 69,17 % stabiil 64Cu {syn.} 12,7 h ε 1,675 64Ni β− 0,579 64Zn 65Cu 30,83 % stabiil 66Cu {syn.} 5,088 min β− 2,642 66Zn 67Cu {syn.} 61,83 h β− 0,577 67Zn
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
NMR-Eegenskapen
Spin (I) γ uun rad·T−1·s−1 Er(1H) fL bi B = 4,7 T uun MHz 63Cu 3/2 7,112 · 107 0,065 26,51 65Cu 3/2 7,604 · 107 0,0354 28,40
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken Gefoor H- an P-wäärnang H: 228-410 EUH: nian EUH-wäärnang P: 210-​273-​501 EU-Gefoorentiaken Braant gau (F) (Polwer) R- an S-wäärnang R: 11 (Polwer) S: 16 (Polwer)
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Kööper (Koower^(mo.), lat. Cuprum) es en cheemisk Element me dit Teeken Cu en di Atoomnumer 29. Hat es en Aurgungsmetal. Di latiinsk Noom kumt fan aes cyprium „erts fan't Ailön Zypern“. Kööper wiar dit jest Metal, wat di Mensken ombi 5.000 f.Kr. foraarbert haa.

Skeltern

• 
  Kööper-nugget
• 
  Riin Kööper
• 
  En ual Jilstek üt Kööper
• 
  Kööper forbrent green
• 
  Kööper uur ön di Lucht green.

Luke uk jir

 Commons: Kööper – Saamling fan Skelter en Videos

• Kööper- Stiintir (Aamring)