Tekst üüb Öömrang
Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, Numer Kaalium, K, 19
Seerie Alkaalimetal
Skööl, Periode, Blook 1, 4, s
Klöör, Skak salwern witj
CAS-Numer 7440-09-7
Uundial 2,41 %[1]
Atomaar [2]
Atoommase 39,0983(1)[3] u
Atoomraadius (bereegent) 220 (243) pm
Kovalent-Raadius 203 pm
Van der Waals-Raadius 275 pm
Elektroonen [Ar] 4s1
Energii 2,30 eV[4]
1. Ionisiarang 418,8 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fääst
Kristal kuubisk
Sachthaid 0,856 g/cm3 (20 °C)[5]
Hardhaid 0,4
Magnetismus paramagneetisk (Χm = 5,7 · 10−6)[6]
Smoltponkt 336,53 K (63,38 °C)
Köögponkt 1047 K[7] K (774 °C)
Molaar Rüm 45,94 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 79,1 kJ/mol[7] kJ/mol
Smoltwaremk 2,334 kJ/mol
Faard faan a tuun 2000 m/s bi 293,15 K
Waremk 757,8[1] J/(kg · K)
Elektrisk struumfeerang 14,3 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang 100 W/(m · K)
Cheemisk [2]
Oksidatsionstustant −1, +1
Oksiiden K2O
Sür of baasisk stark baasisk
Normoolpotentiaal −2,931 V (K++ e → K)[8]
Elektronegatiwiteet 0,82 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
38K

{syn.}

7,636 min β+ 2,17 38Ar
39K

93,26 %

stabiil
40K

0,012 %

1,277 · 109 a β 1,311 40Ca
ε 1,505 40Ar
β+ 1,505 40Ar
41K

6,73 %

stabiil
42K

{syn.}

12,36 h β 3,525 42Ca
43K

{syn.}

22,3 h β 1,815 43Ca
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
NMR-Eegenskapen
  Spin (I) γ uun
rad·T−1·s−1
Er(1H) fL bi
B = 4,7 T
uun MHz
39K 3/2 0+1,25006 · 107 5,1 · 10−4 009,3508
40K 4 0−1,554286 · 107 5,23 · 10−3 011,626
41K 3/2 0+0,68607 · 107 8,4 · 10−5 005,132
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken ütj det EU-föörskraft (EG) Nr. 1272/2008 (CLP),[10] (of ütjwidjet)[9]
02 – Braant fiks gau 05 – Korosiif

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 260-314
EUH: 014
P: 223-​231+232-​280-​305+351+338-​370+378-​422Vorlage:P-Sätze/Wartung/mehr als 5 Sätze [9]
EU-Gefoorentiaken
ei bekäänd
ei bekäänd
R- an S-wäärnang R: ?
S: ?
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Kaalium (latiinsk, faan araabisk ‏القلية‎‎, DMG al-qalya ‚plaantenääsk‘) as en cheemisk element mä det ufkörtang K an det atoomnumer 19.

Kaalium hiart tu a tjiin miast föörkemen elementen üüb a eerd. Hat komt uun flook mineraalen föör.

Kaalium uun iidj

Bewerke
Iidj 100 g Kaalium
Soojabuan (drüget) 000000000001800.00000000001.800 mg
Aprikoosen (drüget)[11] 000000000001370.00000000001.370 mg
Wiatenkleiang 000000000001350.00000000001.350 mg
Pistazie 000000000001020.00000000001.020 mg
Tomootenmark 000000000001014.00000000001.014 mg

Bi't köögin gongt föl Kaalium iinuun't köögweeder.

Luke uk diar

Bewerke
  Commonskategorii: Kaalium – Saamlang faan bilen of filmer

Kwelen

Bewerke
  1. 1,0 1,1 Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Kalium) .
  3. CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013.
  4. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Festkörper. (= Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6). 2. aplaag. De Gruyter, Berlin 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361.
  5. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 97.
  6. Robert C. Weast u. a. (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs.
  7. 7,0 7,1 Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086.
  8. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Electrochemical Series, S. 8-22.
  9. 9,0 9,1 Iindraanj tu Kalium uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 1. August 2016 (mä JavaScript)
  10. Iindrach tu Potassium uun't Classification and Labelling Inventory faan't Europeesk Chemikaalienagentuur (ECHA), ufrepen di 1. August 2016.
  11. Aprikose getrocknet. www.ernaehrung.de. Ufrepen di 21. Oktuuber 2012.