Techneetsium

(Widjerfeerd faan Technetium)
Tekst üüb Öömrang


Techneetsium as en cheemisk element mä det ufkörtang Tc an det atoomnumer 43. Techneetsium wiar det iarst konstelk element, diarfaan komt uk di nööm: ualgreks τεχνητός technētós („konstelk“).

Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, Numer Techneetsium, Tc, 43
Seerie Auergungsmetal
Skööl, Periode, Blook 7, 5, d
Klöör, Skak salwer-grä metalen
CAS-Numer 7440-26-8
Uundial 1,2 · 10−15 ppm[1]
Atomaar [2]
Atoommase 98,9063 u
Atoomraadius (bereegent) 135 (185) pm
Kovalent-Raadius 147 pm
Elektroonen [Kr] 4d5 5s2
1. Ionisiarang 702 kJ/mol
2. Ionisiarang 1472 kJ/mol
3. Ionisiarang 1850 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fest
Kristal hexagonal
Sachthaid 11,5 g/cm3 (25 °C)[3]
Magnetismus paramagneetisk (Χm = 3,9 · 10−4)[4]
Smoltponkt 2430 K (2157 °C)
Köögponkt 4538 K K (4265 °C)
Molaar Rüm 8,63 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 550 kJ/mol kJ/mol
Smoltwaremk 23 kJ/mol
Elektrisk struumfeerang 4,54 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang 51 W/(m · K)
Cheemisk [2]
Oksidatsionstustant −3 bis 7
Oksiiden Tc2O7
Sür of baasisk stark sür
Normoolpotentiaal 0,272 V
(TcO2 + 4 e + 4 H+ → Tc + 2 H2O)
Elektronegatiwiteet 1,9 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
95Tc

{syn.}

20 h ε 1,691 95Mo
96Tc

{syn.}

4,28 d ε 2,973 96Mo
97Tc

{syn.}

2,6 · 106 a ε 0,320 97Mo
98Tc

{syn.}

4,2 · 106 a β 1,796 98Ru
99Tc

ferenkelt

211.100 a β 0,294 99Ru
99mTc

{syn.}

6,01 h IT 0,143 99Tc
β 0,437 99Ru
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [5]
ei bekäänd
H- an P-wäärnang H: luke boowen
EUH: luke boowen
P: luke boowen
EU-Gefoorentiaken
ei bekäänd
ei bekäänd
R- an S-wäärnang R: ?
S: ?
Muar wäärnangen
Radioaktiif
Radioaktiif
Radioaktiif

Radioaktiif element
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Det element wiar iar uk oner di nööm Masuurium bekäänd mä det ufkörtang Ma.

Luke uk diar

Bewerke
  Commonskategorii: Techneetsium – Saamlang faan bilen of filmer

Kwelen

Bewerke
  1. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Technetium) .
  3. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. Auflage. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1339.
  4. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Properties of the Elements and Inorganic Compounds, S. 4-142 – 4-147. A wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs.
  5. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as.