Luar (Element)

"Luar (Element)" ön üđer Spreekwiisen

Sölring  Öömrang  Fering  Halunder  Halifreesk  Mooring  Wiringhiirder  Karhiirder  Gooshiirder

Söl'ring

Eegenskapen
[Xe] 4f14 5d10 6s2 6p2 82 Pb Periodensüsteem . . . . Klike üüb son letjen blook för en ööder element
Algemian
Nööm, Symbool, Numer	Luad, Pb, 82
Seerie	Metal
Skööl, Periode, Blook	14, 6, p
Klöör, Skak	grä-blä
CAS-Numer	7439-92-1
Uundial	18 ppm
Atomaar
Atoommase	207,2 u
Atoomraadius (bereegent)	180 (154) pm
Kovalent-Raadius	146 pm
Van der Waals-Raadius	202 pm
Elektroonen	[Xe] 4f14 5d10 6s2 6p2
1. Ionisiarang	715,6 kJ/mol
2. Ionisiarang	1450,5 kJ/mol
3. Ionisiarang	3081,5 kJ/mol
4. Ionisiarang	4083 kJ/mol
Füsikaalisk
Tustant	fääst
Kristal	kuubisk
Sachthaid	11,342 g/cm3 (20 °C)
Hardhaid	1,5
Magnetismus	diamagneetisk ($\chi _{m}$ = −1,6 · 10−5)
Smoltponkt	600,61 K (327,43 °C)
Köögponkt	ca. 2022 K (1749 °C)
Molaar Rüm	18,26 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk	178 kJ/mol
Smoltwaremk	4,77 kJ/mol
Faard faan a tuun	1260 m/s bi 293,15 K
Waremk	131 J/(kg · K)
Elektrisk struumfeerang	4,76 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang	35 W/(m · K)
Mechaanisk
Poisson-taal	0,44
Cheemisk
Oksidatsionstustant	2, 4
Oksiiden	Pb3O4
Sür of baasisk	amphoter
Normoolpotentiaal	−0,1251 V (Pb2+ + 2 e− → Pb)
Elektronegatiwiteet	2,33 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt 202Pb {syn.} 52500 a α 2,598 198Hg ε 0,050 202Tl 203Pb {syn.} 51,873 h ε 0,975 203Tl 204Pb 1,4 % >1,4 · 1017 a α 2,186 200Hg 205Pb {syn.} 1,53 · 107 a ε 0,051 205Tl 206Pb 24,1 % stabiil 207Pb 22,1 % stabiil 208Pb 52,4 % stabiil 209Pb {syn.} 3,253 h β− 0,644 209Bi 210Pb ferenkelt 22,3 a α 3,792 206Hg β− 0,064 210Bi 211Pb ferenkelt 36,1 min β− 1,367 211Bi 212Pb ferenkelt 10,64 h β− 0,574 212Bi 213Pb {syn.} 10,2 min β− 2,070 213Bi 214Pb ferenkelt 26,8 min β− 1,024 214Bi
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken Gefoor H- an P-wäärnang H: 360D-360F-332-302-373-410 EUH: nian EUH-wäärnang P: 201-​273-​308+313 EU-Gefoorentiaken Giftag Skaaset a natüür (T) (N) R- an S-wäärnang R: 61-20/22-33-50/53-62 S: 53-45-60-61
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Luar, ^(öö.) luad, ^(mo.) blii es en cheemisk element me dit Teeken Pb (latiinsk plumbum) en di Atoomnumer 82. Hat es en Swaarmetal, meltet jer en let höm gur böög en ön Foremen bringi.

Skeltern

• 
  SIMS-Spektrum fan di Isotoopen
• 
  Hur Luar fünen wonen uur
• 
  Riin Luar

Wat aur't Luar

Fan Luar ken em mal kraank uur. Bit ombi 1990 wiar jit Luar iin ön't Bensiin, dat dit ek önbrent jer dat di Tjenskrüüv höör Funki maaket.
Achterön kür dit forböören uur, aurdat di Tjeningstechnik me di Elektroonik iin ön di Autos beeter waar.
Luar kööleti di Ventiili iin ön 4-Takt-Motooren. Wan di Seetringi fan di Ventiili hartet wiar, da wiar dit ek muar nöörig.
Uk di Katalysatooren wiar en Grünj, aurdat dānen fan Luar iin ön di Rook önsteken gung. Di Autos fuar Ameerikaa heer al leenger Katalysatooren. Hat jaav ön't Nat jens sagaar en Biskiir fan VW, hur'lin em en Export-Auto ombech maast, wan em diar ön Dütsklön me köör wil.
Ombi 20 Jaaren waar di Autos al me Kat en Iinsprütönlaagen en leeter uk Rail eeđer di Rook becht, man ön Dütsklön waar jit me Luar iin ön't Jöling sa üs söner Kat köört.

Riinrinen fan Sinkblek uur luaret, Diarfuar heer em Luaristangen me ombi 75 % Luar en 25 % Ten.
Me sok stangen ken em uk forteni.

Iin ön Süüribateriien es masi Luar fuar di Elektrolyysi.

Luke uk diar

 Commons: Luar – Saamling fan Skelter en Videos